Lääne-Nigula vald ja Nõva kool pääsesid trahvist



Tallinna halduskohus jättis rahuldamata taotluse trahvida Lääne-Nigula valda ja Nõva kooli, kuna kaebajate hinnangul rikkusid mõlemad esialgse õiguskaitse määrust, mille tulemusena on Nõva õpilaskodu uksed suletud.




Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Allar Jõks saatis 6. septembril Nõva kooli õpilase ja tema vanema nimel Tallinna halduskohtule taotluse Lääne-Nigula vallavalitsuse ja Nõva kooli trahvimiseks esialgse õiguskaitse rikkumise eest.


Kaebuses seisis, et Nõva kool on tahtlikult rikkunud esialgse õiguskaitse määrust, sulgedes õpilaskodu. 


Lääne-Nigula vallavalitsus on esialgse õiguskaitse määrust rikkunud aga sellega, et keeldub kaebajate taotlust õpilaskodusse vastuvõtmiseks rahuldamast põhjusel, mis tuleneb tema enda tegevusest – vald ei ole kinnitanud Nõva kooli õpilaskodu kohamaksumust, milleta ei saa Lääne-Harju Vallavalitsus allkirjastada lepingut kohamaksumuse vahe tasumise kohta.

Lääne-Nigula vald ja Nõva kool nende väidetega ei nõustunud ja palusid kohtul jätta taotluse trahvimiseks rahuldamata. Valda ja kooli esindavad advokaadibüroo Triniti advokaadid Karmen Turk ja Sandor Elias selgitasid kohtule, et kohtumääruse andmise järel ei ole tehtud õpilaskodu sulgemisele suunatud toiminguid. 



„Õpilaskodu ei ole suletud. See on nii juriidiliselt kui faktiliselt Nõva kooli struktuuriüksusena olemas. Kasvatajate koondamine toimus enne kohtuvaidlusi ega ole seega käsitatav kohtumääruse rikkumisena. Personalipuudus ei seisne ainult kahes koondatud kasvatajas. See, kas ja milliseid õpilasi igaks õppeaastaks õpilaskodusse vastu võtta, on igakordse kaalutlusotsuse küsimus ning sõltub taotluse vastavusest õpilaskodu vastuvõtu kriteeriumitele. Laste õpilaskodusse vastuvõtmine ei ole seotud esialgse õiguskaitse määruste täitmisega,“ seisab kohtumääruses.



Kaebajad ei saa advokaatide sõnul eeldada, et olenemata tingimustele vastamisest tuleb õpilane õpilaskodusse vastu võtta. Ka pole taotluse menetlemisega viivitatud ja põhjendused keeldumise kohta – kaebajate olukorra spetsiifika ja juba enne esialgse õiguskaitse määruste andmist tekkinud personalipuudus – on edastatud. 



Samuti märgivad advokaadid, et kohus ei saa teha õpilase õpilaskodusse vastuvõtmise kohta otsust kooli eest

Kaebuste esemeks olnud aktid haldusasjades nr 3-18-1084 ja 3-18-1274 reguleerisid struktuurilisi otsuseid.

Otsustust isiku õpilaskodusse vastuvõtmise kohta ei saa kohus teha etteulatuvalt organite eest, isegi kui selline otsustus oleks avalik-õiguslikus suhtes antud akt. Kohamaksumus aastaks 2018 on kinnitatud.

Kohus selgitas, et esialgse õiguskaitse määruses oli keeld teha õpilaskodu sulgemisele suunatud toiminguid ja muid ettekirjutusi menetlusosalistele ei olnud. 


„Kohtu hinnangul oli kohaldatud abinõudega võimalik saavutada õigusrahu kohtumenetluse ajaks ning tagada, et kaebuste eesmärkide saavutamine ei muutuks võimatuks tulenevalt õpilaskodu kui Nõva kooli struktuuriüksuse kaotamisest kohtumenetluse ajal,“ seisab otsuses.



Kohus nentis, et määruse tegemise ajal ei olnud kohtule teada Nõva kooli õpilaskodu kasvataja kahe ametikoha koondamisega seonduvad faktilised asjaolud, kuid sellest olenemata ei saa nõuda, et esialgse õiguskaitse määruse tegemise ajaks juba koondatud töötajad tuleks uuesti tööle võtta või leida nende asemele uued töötajad. 

„Määrusega keelas kohus edasised toimingud, mis on suunatud õpilaskodu sulgemisele.

Kaebajad ei ole näidanud, et asjas oleks tehtud täiendavaid õpilaskodu sulgemisele suunatud toiminguid,“ märgib kohus.


Et õpilaskodusse ei ole õpilasi vastu võetud, ei ole kohtu hinnangul käsitatav õpilaskodu sulgemisele suunatud toiminguna. 



„Kuigi kaebajate eesmärgiks on õpilaskodu sulgemise vältimine ning lõppastmes õpilasele võimaluse säilitamine harjumuspärase korralduse juures koolitee jätkamiseks, ei ole õpilase õpilaskodusse vastuvõtmine seotud esialgse õiguskaitse määruste täitmisega,“ põhjendab kohus, miks kaebajate trahvitaotlus rahuldamata jääb.